Erialane
 Uus teema  |  Algusesse  |  Mine teema juurde  |  Otsi   Uuem teema  |  Vanem teema 
 Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: Henri (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   22.07.19 21:27

Tere!

Kuna olen väga kauge filmiga pildistamise koha pealt siis sooviks natuke uurida.
Tahaks saavutada midagi sellist: https://i1.wp.com/www.culturedkiwi.com/wp-content/uploads/2018/08/2018-08-28-ben-kepka-cultured-kiwi-slideFilmslide.jpg?fit=1024%2C703&ssl=1 , ehk siis filmirull, kus oleksid peal värvilised pildid.
Kas olen õigesti aru saanud, et selleks oleks vaja pildistada 35mm kaamera puhul näiteks sellisele filmile https://35mm.ee/35mm-slaid/6367-kodak-ektachrome-e100-36.html ja lasta see E-6 ilmutusega ilmutada? Kas on võimalik ka \"cross-process\" C-41, lihtsalt värvid tuleks teistsugused? Kas see ülal mainitud Color Reversal Film sobib kõigi 35mm filmikaamerate sisse ja töötab nagu tavaline film?

Ning kogu selle jutu lõpetuseks, kas Tartus renditakse kuskil filmiga fotokaameraid, kus tehakse seda E-6 ilmutust ning kaua see aega võtab?

Tänan kõiki vastajaid ette.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: PS (---.131.52.163.cable.starman.ee)
Kuupäev:   23.07.19 06:03

Slaidi film lõigatakse kaadriteks või juppideks, rullis hävib ilu kiiresti, kriimud tapavad kõik. C-41 ei anna iialgi sarnast tulemust. E-6-ga on raske, aga Tartus olla mingi koht, kus hea pealekäimise korral midagi ilmutatakse. Igapäevaselt ei ilmutata Eestis kuskil. Kõik 35mm filmid on ühesugused. Ühekordseks projektiks kõlbavad ka Smenad ja Zeniidid, ei pea rentima, saad turult päriseks endale.
Kuna sa ei öelnud, milleks sa seda nuhtlust ette võtta kavatsed, siis soe soovitus, ära janda, tee mingi teine projekt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: PicNoir (---.131.90.145.cable.starman.ee)
Kuupäev:   23.07.19 09:56

Eelmisel aastal skaneerisin oma vanu slaide, õigemini pildistasin makroobjektiiviga. Mõned olid ikka väga kenad, eriti värvid. Kuid eks oli ka keskpärasust ja mitte eriti häid. Slaidiga on vaja täpsemat kadreeringut, kui vaadata ainult projektoriga. Ava ja säri peavad olema pandud meisterlikult. Huvitav, et peale digitaliseerimist sain järeltöötluse ajal ka varjud nii mitmelgi juhul \"ära parandada\".
Filmi tükeldamine ja slaidide raamimine on täiesti jõukohane tegevus, tegin seda kinnastes. Viskasin vanu karpe ja raame hulgem minema, enam ei taha jännata. Kuid kellelegi võib huvi pakkuda, ikkagi retro ja puha. Kuid algul tuleks leida labor, kus osatakse ilmutada. Filmikaameraid saab tõepoolest osta küllaltki odavalt. Ise läksin EOS 50e pealt 5D peale omal ajal, nii et objektiividega polnud mingit muret.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: enn (---.253.170.28.cable.starman.ee)
Kuupäev:   23.07.19 16:05

Tartus peaks slaide ilmutama ülikooli Multimeedia talitus (vähemalt oma kodulehel nad väidavad seda)
https://www.ut.ee/et/ulikoolist/foto-video-multimeedia
Filmikaamera laenutust otsida on sama mõttetu, kui otsida hobulooreha laenutust :)
Ostes odava vene filmifotoaparaadi, tuleb juurde muretseda ka valgusmõõtja, kuna slaid nõuab täpsemat säriaega kui tavaline C41 värvifilm.



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: AV (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   23.07.19 16:44

Fotoluksis saadaval E6 ilmutamise keemia. Võtad ja ilmutad ise- mis see tühi mehe käes:) Muidu otsi kes teeks. Ja kunas.Kunagi jupp aastaid tagasi sai just sellepärast slaididega jamamine lõpetatud et kui leidsidki koha kus lubati teha siis ooteaeg-kuna neid filme oli masina töölepaneku jaoks vist vähe- venis kuudesse. Vaevalt praegugi teisiti on.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: Henri (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   25.07.19 10:30

Aitäh vastuste eest!
Oli mõte üheks kingituse osaks teha, niiet viitsimises ei ole küsimust, aga seekord jääb midagi muud. Kuid nendest vastustest kumas läbi, et tegu päris haruldase asjaga, niiet sain veel rohkem inspiratsiooni kunagi midagi sellist ette võtta. Kui meeles on, tulen teen siin ka kokkuvõtte, kas ja kuidas ainult digimaailmas pildistanud inimene sellega üldse hakkama saab.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: enn (---.253.170.28.cable.starman.ee)
Kuupäev:   25.07.19 11:36

Jättes ingliskeelse jura kõrvale, on kohalikud fanaatikud maha saanud toreda lehega ,mida tasub kindlasti tudeerida:
https://klaasihunt.ee/



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: t. (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.07.19 16:07

siukse hinnaga 16.90€ rull küll enam ei tasu jamada

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: Klaasihunt (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   25.07.19 19:16

Aitäh meie lehekülge hea sõnaga mainimast! Kui eesmärgiks on lihtsalt mõned pildid filmile saada, siis oleks parim lahendus vast natuke uuem, ka automaatset säri ja fookust pakkuv filmipeegel. Minulgi peaks olema üks selline 28-80mm objektiiviga Minolta (Dynax 5), mis tuttava käes mõni aasta tagasi edukalt pilti tegi ja mille laenamises küllap kokkuleppele saab. Kahjuks olen ise Tallinnas ja slaidi ilmutada laskmise osas jäävad kogemused ka juba mitme aasta taha (vist käisin siis Fotomeistris).

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   04.08.19 19:49

Väga suures osas saad kemikaalidega kokkumäkerdatud kilenärakaga väga suure harjutamise ja väga suure jändamise peale kätte midagi niisugust mida keskmine digikaamera teeb suht keskpärasel juhul ühe klõksuga.

Kuna filmi reaalsed eelised on olematud ja reaalne vaev märkimistvääriv siis ongi asi muundunud nišitooteks. Kui sa tahad luitunud värve siis tee fototarkvaras KLIKK, kui tahad kriime-kraame siis KLIKK jne jne jne. Lihtsalt kvaliteetse digitoorikule saad sa alati anda sisseküpsenud filmi väljanägemise, sisseküpsend filmist kvaliteeti väga välja ei võlu...

Nüüd ongi miljoni tugrikui küsimus -- kuhu tasub aega investeerida. Jahh filmi peale pildistamine ja edasi protsessimine ON Kunst. Suure K-ga kunst (mida ma ise PÕHIMÕTTELISELT selgeks õppinud EI ole). Küsimus on aga kuiväga sedasama Kunsti õnnestub reaalselt müüa ehk kas tehtud vaevast paistab ka mingi reaalne tulu (kui tegemise rõõm välja jätta)?

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: H.P. (109.204.207.---)
Kuupäev:   05.08.19 07:46

6x7 ja suuremat formaati , look & feel ei tee sul üksi digi, m6istliku raha eest.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: külaline (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   05.08.19 07:55

MetsJeesus kirjutas: Küsimus on aga
> kuiväga sedasama Kunsti õnnestub reaalselt müüa ehk kas
> tehtud vaevast paistab ka mingi reaalne tulu (kui tegemise
> rõõm välja jätta)?

Raha eest tehakse tööd, mitte kunsti. :)

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: enn (---.253.170.28.cable.starman.ee)
Kuupäev:   05.08.19 18:23

Miks inimesed jamavad akvarelli või guašiga, kui sama välimuse saab digipildile paari klikiga?
Miks purjetatakse jahiga, kui mootorpaadiga saaks kiiremini ja odavamalt kohale?
Miks tegeletakse alpinismiga, kui enamuse mägede tippu saab helikopteriga väiksema vaevaga?
Last but not least- Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid? Kas sulle makstakse selle eest? Või milline reaalne tulu sulle sellest paistab?



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: MetsJeesus (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   05.08.19 20:11

> miks miks miks

Teeme nii et ei võrdle võrreldamatut

FOTO on siiski valguse jäädvustus.
Digi on odavam, mugavam, kiirem, film väga palju aeglasem ja vaevanõudvam. Kallim kaa (mis seletab MIKS aeg-ajalt kostab sealt-siit ohjeldamatut haipi erakordsetest värvidest, erakordsest elamusest, erakordsest gunstist jms). Eelmainitud Large Format on tõesti näide kus filmi kasutatakse puhtmajanduslikel põhjustel -- tuleb odavam. VEEL. Paraku on päewa-piltnikul tavaliselt kaasas la mõni kabedam digikaamera -- suuresosas valgusemõõtjaks kuid ka selleks et saada mingigi kaader olukorras kus sai oskuslikult ära kasutatud kasvõi üksgi gaziljardist võimaluselt filmitegu p***e keerata.

Tuleme aga tagasi antud threadi teemasse -- kinofilmi-mõõdus-fotograafia ning selles mõõdus näitab film kõiki laibastumise sümptomeid. Paraku.

Large Formati look ja feel -- Ilmselt on siin teemaks DoF, bokeh ja objektiivi kallutamine-nihutamine et mängida teravustasandi ja perspektiiviga. Võta lihtsalt valgem klaas, mis samuti keeratav-pööratav ja tulemus läheb samasse nurka. Alternatiiviks fookuse virnastamine. Perspektiivi looki ja fiili annab mistahes digikere + lühem klaas (nt nutu-föön) -- säti oma objekt-subjekt soovitud geomeetrilises projektsioonis kaadri nurka, pildista ja lõika mittevajalik osa lihtsalt maha. Kaotad ca 2/3 möga-pixelitest kuid saad soovitud geomeetra. IGA kaameraga...

> Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid? Kas sulle makstakse selle eest?
Arvamuse väljaütlemine siiski EI ole siinmaal karistatav. Seda ERITI juhul kui see EI õhuta ei vihkamist ega vägivalda ning EI sisalda otsest ähvardust kellegi ellulise ja terviselise seisukorra osas. Mis kõikse hullem -- igati seadusepärane on välja öelda soovitus jätta mingi üleshaibitud plämmi ostmata. Vastik on see riik ja see seadusandlus kuid midagi pole parata, soovitus ÄRA OSTA tuleb müügimeeskonnal kuidagi alla kugistada. Sellega võib kaasneda vastik ägin ja õõksumine kuid elu on karm kuid selle eest ebaõiglane...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: H.P. (109.204.207.---)
Kuupäev:   06.08.19 07:41

Ei teagi kas päris troll v6i kogemata troll :D

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: t. (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.08.19 16:53

filmi võib tugevalt üle valgustada ja ikka ei põle heledada välja, digi põletab heledad ära

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: H. P. (---.elisa-mobile.fi)
Kuupäev:   06.08.19 17:01

Vat ei tegele filmiga. Kunagi peeti filmi dünaamiliseks vahemikuks 6 stoppi, diafilm 5 stoppi. Vb nüüd on imefilmid välja tulnud...

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: t. (---.dyn.estpak.ee)
Kuupäev:   06.08.19 17:30



Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: Tiit Veermäe (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   06.08.19 17:43

Igasugu mõõtmisteks on vaja teada tulemust, siis töötatakse vastav metoodika välja selle saavutamiseks. Kuidas neid otsi määratakse 5 ja 6 astme saavutamiseks. Digifirmad kindlasti tellivad teisi tulemusi, kui filmi poolelt?

Filmi väljapõlemine on sujuvam, mitte ühest laksust äkki plink, nagu 8-14 bitisel digil tänapäeval.
Ei tea seda füüsika ja elektri asja nii täpselt. Kas seotud sensori enda järsu küllastumisega või ei suuda digitaaliks arvutada piisava täpsusega.
Võibolla, kui kunagi tulevad 32-64-bitised seadmed, tekib ka sujuvam ots. Praegu on digifotos enamus eristusest suunatud heleda kesktooni alasse, ülejäänud on ju mõttetu :)

Vasta sellele sõnumile
 
 HP Küsimus oli miks sa seda teed, vasta
Autor: Tiit Veermäe (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   06.08.19 18:06

Otsesele küsimusele, \"Miks pagana pärast sa siin foorumis kommenteerid?\", vastad, et pole karistatav?

Kas sa tõesti ei ole võimeline õhtuti nii lihtsat küsimust ära seedima, vaid hakkad jälle klaasistunud pilguga telefonimüükari kristalliseerunud teksti poole kalduma? Mis see põhjus on pidevalt samasse vakku keerata? Ikka on pinnuks silmas igasugu mitte-telefoni-müükarid. Ja kõik on konkureerivad müükarid. Sendi kaotamise kõlkse kajab alateadvusest tekstis...

Jeesuste taktika on juba selge, kui liiga selgelt vastust vaja, kaob lihtsalt ära. Arvates, et kõigil on haugi mälu ja ununeb. Natukese aja pärast tuleb sama lalinaga süüdimatu idioodi kombel uuesti lavale.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: PS (---.131.70.237.cable.starman.ee)
Kuupäev:   07.08.19 07:12

Taevas on ju filmiotsal läbi põlenud, detaili ei ole, skänner on sinna mingi halli udu joonistanud.
Selliseid digi vs film, tegelikult skänner võrdlusi pole ammu tehtud, see ka mingi muldvana digi algusaegade soperdis.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: MetsJeesus (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   07.08.19 09:23

Saame aru puhttehnoloogilistest iseärasustest:
Film kannatab suht rõõmsasti ülesäritamist (kui kannatab, mingite filmide dünaamika on isegi s***m kui känn-onna poolekaadrilistel tehnokatastroofidel) kuid alasäritatud filmist suurt nahka ei saa.
Digi kannatab suht rõõmsasti alasäritamist kuid ülesäritamise tulemuseks on lootusetu sissekõrbemine.

Mingid vennad on viitsinud testida ja testitulemused üles riputada. Õpetlik lugemine:
https://petapixel.com/2019/05/02/film-vs-digital-this-is-how-dynamic-range-compares/
https://petapixel.com/2016/03/29/exposure-affects-film-photos/

Siit tulenevalt ongi operaatori TÖÖ sellesama asjaolu arvestamine ja vastavalt digikaamera sättimine pigem alasärile ja filmikaamera sättimine pigem ülesärile. Pole midagi ülemõistuseliselt keerulist.

Praktiline tulem:
Ülesäri tähendab pikemat säriaega ja/või suuremat ava mis omakorda tähendab äravõdistamist / subjekti äraliikumist või fookusega möödapanemist ning sinna juurde tonni flaresid, glaresid, ghoste, spherocromatismi, comat, cromat jms ammuli-mulgu-hädasid ehk suuremat tõenäosust pildi p***ekeeramiseks ja/või lihtsalt sitema tulemi saamist.

Alasäri tähendab lühemat säriaega ja/või väiksemat ava, mis omakorda tähendab vähemat värinat / äraliikumist ja/või suuremat DoF-i (loe: suuremat tõenäosust fookusega pihta saada) ja oluliselt paremini performivat klaasi ehk annab suurema tõenäosusega parema pildi.

Seega müügiargument: kannatab ülesäri on pehmeltöeldes naeruväärne. Palun proovi nüüd MÕELDA -- algatuseks näituseks 10 sek järjest. Ok, see võib olla füüsiliselt valus, kasvõi 3 sek järjest ja tulla välja mõne natukene vähem naeruväärde müügiargumendiga...

Kokkuvõte -- igasugune filmiga mökerdamise isu vähenes veelgi. Oluliselt.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: PicNoir (---.131.90.145.cable.starman.ee)
Kuupäev:   07.08.19 11:54

Fotograafia peensusi ma ei valda. Küll olen aga pildistanud nii filmile kui ka digiaparaadiga. Hiljuti digiaparaadiga üle pildistades vanu slaide täheldasin vahel uskumatult häid värve ning tumedate alade \"parandamisel\" leidsin üllatuslikult head dünaamikat. Oleks tahtmist ja aega, oleks huvitav jälle proovida. Ainult et, filmiga pead sügavalt mõtlema enne pildistamist ja digiaparaadiga kaua mõtlema peale pildistamist.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: PS (---.253.128.50.cable.starman.ee)
Kuupäev:   07.08.19 14:56

Filmi näited, e skännid on järeltöödeldud, digi omad mitte.

Vasta sellele sõnumile
 
 Re: Filmiga fotokaamera kohta küsimused
Autor: Tiit Veermäe (---.sta.estpak.ee)
Kuupäev:   07.08.19 17:15

Kui nüüd asja lõhki ajada, siis cmos-sensoril algab \"töötlus\" juba igas silmapesas. ccd oli veel võimalik peaaegu raw kätte saada. Mis tegelikult pole eriti oluline siin.

Või kas üldse selline test omab mõtet, võrrelda eri maailmasid. Mustvalgel filmil olid oma \"raw-konverterid\" ulatuse suurendamiseks, nn näljased ilmutajad. Millest iga fotograaf polnud kuulnudki. Digis arvutatakse ka varjudest müra välja, kui kaamera sees piisav arvuti on. Üle piiride ei saa hüpata ei digis ega hõbedas.

Vaatajat ei huvita absoluutselt, mitu astet ja mis nippidega kuskil on saavutatud varjudest või valgustest tagasi imemisega. See on rohkem varjatud käsitööoskuse mure fotograafile, mida ta tahab saada ja kuidas selle saab. Pilte on liiga palju, et selle ulatuse võrdlusega meelitada pikemalt vaatama. Barthesi poolt sõnastatud \"punctum\" otsustab kõik. Kui pole, minnakse edasi igasuguse targutamiseta varjude või valguste tehnilise kvaliteedi üle.

Aga füüsilisel kujutisel on rohkem otsest saadanat sees, mille võltsimiseks digis peab hulka vaeva nägema
.

Vasta sellele sõnumile
 Fotofoorum  |  Loe sõnumeid teema sees   Uuem teema  |  Vanem teema 


 
 Vasta sellele sõnumile
 Sinu nimi:
 Sinu epost:
 Teema: