Objektiiviterminid
Allikas: Fiki
Sisukord |
Kõigepealt veel natuke objektiividest üldisemalt
Objektiivi valides on valik teatavasti päris lai. On zoomobjektiive, on püsiva fookuskaugusega objektiive, suurema ja väiksema täisavaga, kompaktsemaid ja kogukamaid. Võiks ju unistada objektiivist 15-800 F1,0 - mis pealekauba peaks olema kerge ja kompaktne, tagaks nõelterava ja täiusliku värviküllastuse ning kontrastsusega pildi kõikide avade ja kõikide fookuskauguste puhul ning maksaks alla 1000 krooni. Unistuseks see kindlasti ka jääb (kasvõi sellepärast, et 800 mm pikkune objektiiv mille läbimõõt on samuti 800 mm on pehmelt väljendudes ebapraktiline). Unistuste objektiivi valmistamist takistavad järgmised tegurid :
Suurema fookuskauguse ja/või suurema täisavaga objektiivi ehitamisel muutub järjest keerukamaks pildikvaliteedi tagamine ja töökindla konstruktsiooni saavutamine. On vaja suuremaid ja tugevamaid „torusid“ ja objektiivi siseseid mehhanisme mis hoiaksid kogu optika kindlalt paigas või siis tagaksid elementide ülitäpse liikumise. Lisades veel funktsioone, nagu makro – mis nõuab eraldi võimalust väga lähedale teravustamiseks pluss eraldi nõudmised optikale – ja objektiiv muutub veelgi keerulisemaks, kogukamaks, raskemaks ja kallimaks. Mida suurema fookuskauguste vahemikuga objektiivi üritatakse konstrueerida, seda keerukam on saavutada head pildikvaliteeti.
Lihtne oleks teha objektiivi kindla suuruse ja heledusega objekti pildistamiseks kindlalt kauguselt. Võttesituatsioonid ei kordu aga pea kunagi, alati on erinev kas valguse intentsiivsus, suund, värvitemperatuur, võimalikud kasutatavad valgustundlikud materjalid (film, CMOS, CCD) jne. – kõik see komplitseerib veelgi objektiivi ehitust.
Objektiiv peab taluma külma, sooja, vihma, lund, karmi kohtlemist fotograafi poolt – selge on see, et kuuli ja pommikindlat objektiivi pole mõtet teha, sellegipoolest oodatakse objektiivilt teatud mehhaanilist vastupidavust ning muutumatut pildikvaliteeti (ei saa kõrvale jätta soojuspaisumisest tingitud võimalikke läätsede nihkumisi). Mõnedel firmadel on õnnestunud nende probleemide lahendamine paremini kui teistel. Ei tasu unustada, et head reputatsiooni ei saa lihtsalt osta, see tuleb ära teenida. Sellegipoolest ei tohi ühegi objektiivitootja tooteid paljalt nime pärast kõrvale heita, need kelle tooted kuhugi ei kõlba, on ammu pankrotistunud. Erinev on lihtsalt hinna ja omaduste suhe – ning vastavalt enda vajadustele tuleb leida objektiiv mille puhul see suhe on parim.
Objektiivi valides puutume kokku mitmesuguste terminitega mis nagu tõestavad objektiivi häid omadusi ja eeliseid teiste omasuguste ees, kuid enamik neist on peidetud mittemidagiütlevate sõnaühendite või 2-3 täheliste tähekombinatsioonide taha.
Mõned neist omadustest on kõikidel või vähemalt paljudel tootjatel ühised, vahel tarvitatakse küll erinevaid nimesid kuid sisulised erinevused on väikesed. Esmalt käsitlemegi omadusi, mis puudutavad kõiki suuremaid objektiivide valmistajaid : *Lens coating, multi coatings, high quality multi-coating:
Eesti keeles oleks siis tegu läätsede vääristamisega. Tavaline, vääristamata klaas peegeldab umbes 5% talle langevast valgusest. Arvestades, et tänapäeva läätsedes on tihti üle 10 ja mõnikord kuni 20 elementi (läätse), siis võib mõista, et iga läätse puhul kaotsiminev 5% toob kaasa olukorra kus objektiivis läheb „kaotsi“ päris palju valgust. Et asi veelgi hullem oleks, siis see valgus tavaliselt mitte lihtsalt ei haju, vaid tekitab objektiivis sisepeegeldusi mis omakorda toob kaasa kontrastuse ja värviesituse halvenemise ja tihti, eriti eredate otse objektiivi paistvate valgusallikate (lambid, päike jne.) puhul, ka häirivaid laike pildil. Varem, kui klaasi vääristamise tehnoloogiat ei oldud veel välja töötatud, oli see päris tõsine probleem. Sellega võitlemiseks tõi Carl Zeiss’i tehas omal ajal välja Tessar sarja mis koosnes vaid neljast läätsest, samas kui sama tehase Planar sarja objektiivides oli 9 ja enam elementi. Tänapäeval kaetakse läätsed ühe või enama üliõhukese spetsiaalkilega (kuni 1 molekuli paksune) mis tagab selle, et vääristatud läätsed peegeldavad alla 0,5% valgusest. Vaadates objektiivi esimest elementi avaldub vääristus esimese läätse kerge vikerkaarevärvilise läikena. Kuna tegu on üliõhukese kihiga, siis võib iga hooletu puudutus seda kahjustada, seetõttu on soovitav kasutada UV või Daylight tüüpi kaitsefiltrit ja kasutada objektiivi puhastamiseks ainult spetsiaalvahendeid. Kuna täiesti vältida peegeldumist ei ole seni õnnestunud, siis eredate valgusallikate puhul on sisepeegeldusest tingitud pildikvaliteedi häired tihti ikkagi märgatavad. Eri valmistajad kasutavad mitmeid erinevaid vääristusi ja need on objektiivide valmistamise ühed kiivamini hoitud saladused. Konkurentidest pisut parema vääristuse poolest on tuntud Carl Zeiss’i T seeria ja Pentax SMC seeria objektiivid. Läätsede vääristamisel on peale valguse peegeldumise vähendamise veel teisi funktsioone. Nimelt saab vastava vääristusega korrigeerida värvide esitust ja kontrastsust. Seetõttu räägitaksegi tihti, et mõni objektiiv edastab paremini soojemaid toone, teine jälle külmemaid. Erinevad klaasi tüübid ja erinevad vääristused toovad kaasa ka erinevuse värvide edastamises.
Low-Dispersion Glass, APO
Need kaks nimetust esinevad tihti objektiivide nimedes ja kirjeldustes küll eraldi, kui sisuliselt on tegu ühe ja sama asjaga. Tegu on tõlkes madala-dispersiooniga klaasiga, selle tähistamiseks on tarvitusel ka hulk mitmesuguseid lühendeid – AD, UD, SUD, CaF2, LD, SLD, ED jne. Dispersioon tähendab valguse hajumist üleminekul õhust klaasi st. klaasi pinnal läätse sisenedes. Väike osa valgusest kaldub läätse läbides kõrvale (aberration ingl. k.) ja põhjustab kontrastsuse ja teravuse halvenemist. Eriti oluline on see mitmekordse suurendusega teleobjektiivide puhul, esemete piirjoonte ähmastumist valguse hajumise tõttu suurendatakse ju samuti. Lühendiga APO (apochromatic ingl. k.) tähistatakse vahel põhimõtteliselt samasuguste madala dispersiooniga läätsede teist funktsiooni. See tuleneb faktist, et eri lainepikkusega valguskiired (st. erinevad värvid) murduvad läätsedes erinevalt ja fokusseeruvad eri punktides, osad värvitoonid seega mitte fokaaltasapinnal vaid selle ees või taga. APO läätsede funktsioon on selliseid värvide murdumise erinevusi korrigeerida. Kaugeltki kõik läätsed objektiivis ei ole madaladispersioonilisest klaasist, mõnedes küllaltki heades objektiivides ei pruugi olla ühtegi sellist läätse. Tõsisemates teleobjektiivides tänapäeval ilma nendeta aga läbi ei saa, tavaliselt on objektiivis 2 või enam sellist läätse. Kuna seda sorti läätsed on kallid, siis odavamates objektiivides neid eriti tihti ei kohta. Samuti ei anna selle kasutamine garantiid, et objektiiv ilma tavalise madaladispersioonilisest klaasist või siis nn. APO klaasist läätsedeta kehvem oleks. Sigma nomenklatuuris on näiteks üks objektiiv mille ühes variandis kasutatakse ühte, teises kolme LD klaasist elementi ja kasutajate arvamused ning testid kinnitavad üksmeelselt, et ühe LD läätsega (ja tunduvalt odavam) objektiiv on tegelikult parem.
High Refraction Glass, XR Glass
See termin tähistab objektiivide juures küllalt hiljuti kasutusele võetud tehnoloogiat – kõrge murdumisindeksiga klaasi. Tegu on niisiis klaasisordiga mis murrab valgust rohkem kui „tavaline“ optiline klaas. Varasemaga võrreldes saab läätsed teha õhemad ja neid läheb vaja vähem. Siiski seab selline küllaltki revolutsiooniline lahendus optikadisainerid olukorda kus varem talletatud kogemustest on suhteliselt vähe kasu, kui varasemad objektiivid on paljuski eelmiste põlvkondade järjest parandatud/täiendatud versioonid, siis nüüd tuleb alustada sisuliselt nullist. Kui see töö siiski korralikult tehtud saab siis on tulemuseks eelnevatest analoogidest tunduvalt kompaktsemad ja kergemad, väga kõrge kvaliteediga objektiivid. Võib kindel olla, et lähimate aastate jooksul hakkab XR klaasist objektiivide arv kiiresti suurenema.
Aspheric elements, Aspherical Elements, Asph., AP.
Eriti lainurkobjektiivide juures võib kohata probleemi, kus valgus ei jaotu kaadri pinnale ühtlaselt, jättes nurgad veidi tumedamaks, tihti on kaadri servas probleeme ka teravuse ja kontrastsusega. Asfäärilised elemendid (läätsed) ongi selleks, et neid puudujääke korrigeerida. Suurim vajadus nende järele on püsifookusega lainurkobjektiivide, lainurkzoomobjektiivide ja nn. superzoomide (näit 28-300mm.) seas. Asfäärilised elemendid parandavad valguse jaotumist kaadris, samuti võivad korrigeerida lainurkobjektiivide juures paratamatult esinevaid moonutusi. Samas ei tähenda sõna „asfääriline“ objektiivi nimes, et objektiiv oleks neist vigadest kindlasti prii. Asfäärilised elemendid saab vastavalt valmistusmeetodile ja saavutatud efektiivsusele jagada kolme klassi: hübriid, valatud ja lihvitud asfäärilised läätsed. Esimene, kõige odavam ja kahjuks ka kõige kehvem on hübriidlääts. Tegu on tavalise klaasläätsega kuhu on peale valatud läbipaistvast plastikust kiht millega antakse talle asfääriline kuju. Seda tüüpi läätsi leiab tihti odavate lainurkzoomide ja superzoomide seest ja nende efektiivsus ei ole eriti suur. Valatud asfäärilised läätsed valmistatakse sel moel, et sulaklaas valatakse kohe valmis vormi, kust siis saab 100% klaasist läätse. Sellised läätsed on küll kallimad kui hübriidläätsed aga nad on ka efektiivsemad, põhiliselt leiavad nad kasutust kvaliteetsetes (aga siiski taskukohastes) lainurk ja zoomobjektiivides. Lihvitud läätsede valmistamine on väga suurt täpsust nõudeva ja väga töömahukas ettevõtmine. Kuid need läätsed on üldjuhul ka kõige suurema efektiga. Selliseid läätsi leiab ainult kõige kallimates ja paremates objektiivides, nagu Canoni L seeria, mõningad Nikkori objektiivid jne. Samas ei ole asfäärilised elemendid sugugi hea objektiivi loomise eelduseks, nimelt arvatavasti üks parimaid lainurkzoome Carl-Zeiss T 28-85/3.3-4 ei sisalda üldse asfäärilisi elemente, kogemustel tuginev õnnestunud disain tagab suurepärase pildikvaliteedi ka nendeta. Peale asfääriliste läätsede valmistusmeetodi omab suurt tähtsust ka nende paigutus objektiivis. Parimatel objektiividel on asfäärilised elemendid eesmises läätsede grupis, et korrigeerida juba objektiivi sisenevat valgust, need läätsed on efektiivsed aga üldjuhul suurema läbimõõduga ja kallimad kui ülejäänud läätsed. Tagumises läätsegrupis väiksemaid asfäärilisi läätsi kasutades saab küll raha kokku hoida aga kannatab saavutatav efekt.
Image Stabilization ehk pildi stabilisaator
Aitab vähendada kaamera liikumisest tekitatud teravuse kadu. See süsteem põhineb objektiivi sisse ehitatud güroskoobil ja läätsede asendi korrigeerimise mehhanismil - läätsi liigutatakse tasakaalustamaks objektiivi väiksematest värinatest tingitud pildi liikumist. Üldjuhul annab stabilisaatori kasutamine juurde võimaluse kasutada käest pildistamisel ca. 2 stoppi pikemat säriaega kui muidu loetakse sobivaks. Näiteks kui 28 mm. objektiivi puhul muidu võib probleemideta pildistada kuni 1/30 sek. säriajaga, siis stabilisaatori kasutamisel ei tohiks 1/15 olla probleem. See muidugi ei tähenda, et kaamerat võib hooletumalt käsitseda ja päästikut jõulisemalt pressida. Stabiilne kehaasend ja tundlik päästikusõrm aitab tihti rohkem kui ükskõik milline stabilisaator. Stabilisaator ei garanteeri, et pilt tuleb terav, küll aga suurendab oluliselt käest pildistamisel terava pildi saamise tõenäosust.
Nüüd mõnede terminite ja lühendite seletused tootjafirmade kaupa, osaliselt refereeritud tootjate lehekülgedelt.
Sigma
ASP – (Aspherical Lenses)
Peale tavarakenduste st. lainurk a zoomobjektiivide kujutise parandamise, võimaldavad asfäärilised läätsed Sigma väitel vähendada objektiivi elementide arvu kaotamata tekitatava kujutise kvaliteedis. Nende abil on võimalik ehitada kompaktsemaid, kergemaid ja odavamaid objektiive. Asfäärilised läätsed aitavad vähendada lainurkobjektiivide ja zoomobjektiivide puhul esinevaid probleeme, samuti parandada teleobejktiivide pildikvaliteeti.
APO – (Apochromatic lenses)
Sigma tähistab selle terminiga mitte ühte konkreetset klaasitüüpi või tehnilist eripära, vaid kogu objektiivi tüüpi. APO tähise saanud objektiivide võtmeelemendiks on läätsede valmistamisel kasutatud ELD (Extra Low Dispersion) klaas teleobjektiivide ja SLD klaas (Special Low Dispersion) ülejäänud objektiivide juures. APO tähise saanud objektiivides on neid läätsi rohkem kui 1 (harilikult 2-4) - Sigmal on mitmetel objektiividel kasutatud ainult ühte SLD või ELD läätse aga neile ei ole APO nimetust antud. Sigma rõhutab just nende läätsede osa pildikvaliteedi halvenemis vältimisel mis tuleneb värvide erinevast murdumisest läätsedes.
IF ja RF – (Internal Focusing & Rear Focusing)
Tõlk. sisemine fokusseerimine ja tagumine fokusseerimine. Tavaliselt toimub objektiivi fokusseerimine kogu läätsede grupi või siis ainult eesmise grupi liigutamisega. Tihti kaasneb sellega objektiivi üldpikkuse muutumine ja/või eesmise elemendi pöörlemine mis muudab tülikaks mõnede filtrite kasutamise. Ka on valgustundlikumatel objektiividel esimene läätsegrupp üldjuhul oluliselt raskem kui keskmine ja tagumine. Sigma kasutab suure esimeste läätsede läbimõõduga ülilainurk objektiivide puhul RF süsteemi kus liigutatakse ainult tagumist läätsede gruppi. Telefoto ja normaalobjektiivide juures rakendatakse IF süsteemi kus liigutatakse keskmist läätsede gruppi. Peale võimaluse säilitada objektiivi konstantne pikkus, lüheneb minimaalne fokusseerimisdistants, väheneb voolutarve ja suureneb fokusseerimiskiirus.
HSM – (Hyper Sonic Motor)
Erilist tüüpi autofookuse mootor mis võimaldab kiiremat ja vaiksemat automaatset fokusseerimist, samuti käsitsi teravustamist/teravuse korrigeerimist autofookusreziimis.
UC – (Ultra Compact)
Tõlk. Ülikompaktne. Antud tüübi objektiividest Sigma valikus kompaktseim.
DL – (Deluxe)
Tõlkimatu. Sellega lühendiga tähistatakse Sigma nomenklatuuris nn. täisfunktsionaalseid soodsa hinnaga objektiive. Tegu on Sigma odavama hinnaklassi objektiividega. Hinna ja kvaliteedi suhe enamasti üks turu parimaid, kuna suuremate tootjate odavamad objektiivid on üldjuhul võrreldava kvaliteediga aga kallimad.
DF, Dual Focus
Selle objektiivi eripäraks on see, et teravustamisrõngas ei pöörle autofookuse töötamisel kaasa, küll aga võimaldab igal hetkel normaalset käsitsi teravustamist.
HF, Helical focus
See lühend märgib objektiivi mille puhul objektiivi eesmine element ei pöörle teravustamisel, võimaldades niimoodi kasutada varjukit ja kõiki filtreid mille puhul filtri asend aparaadi suhtes on oluline.
EX, Excellence
Sigma parimad tooted on märgitud EX tähisega ja peenikese kuldse ringiga ümber objektiivi kere. NB! Kõik kuldset ringi kandvad objektiivid ei ole siiski EX objektiivid. EX objektiivid on Sigma n.ö. profiklass, üldjuhul on tegu väga korraliku ehitus- ja pildikvaliteediga objektiividega mis enamasti on siiski odavamad Canoni, Nikoni ja Pentaxi originaalobjektiividest.
Canon
USM, Ultrasonic Motor
Analoogne süsteem Sigma HSM mootoriga (tegelikult küll esimene omataoline, Sigma tuli hiljem). Kasutusel on kaks tüüpi USM mootoreid – rõngas-tüüpi USM ja mikro-USM mootorid. Rõngas-USM (Ring-USM) on õige asi mis võimaldab pidvalt käsitsi fookuse keeramist ilma objektiivi käsitsifokusseerimise peale lülitamata. Mikro-USM on küll vaikne ja kiirem kui tavaline mikromootor aga ei võimalda pidevat käsitsikorrigeerimist AF reziimis. Mikro USM on odavam ja seepärast leiab seda eelkõige odavamate zoomobjektiivide seest. USM mootor on vaikne, kiire ja võimas, kui vähegi võimalik siis tasuks kaaluda 'päris' USM mootoriga objektiivi kuigi see on mikro-USM või mikromootoriga samalaadsest objektiivist kallim.
AL, Aspherical Lenses
Asfäärilised läätsed aberratsiooni ja lainurk objektiivide moonutuste korrigeerimiseks. Canoni väitel on see esimene kõigi kolme asfäärilise läätse tüübi kasutuselevõtus. 1971 aastal juurutas Canon lihvitud läätsede masstootmise, kusjuures töötlemistäpsus oli 5/10000 mm. Kulude vähendamise eesmärgil võeti hiljem kasutusel ka asfääriliste läätsede valamine ja hübriidmeetodil valmistamine.
Fluorite Glass, UD, S-UD, CaF2
Canon kasutab kolme tüüpi madala dispersiooniga klaasi. Need erinevad „tavalisest“ selle poolest, et tavaline LD klaas on suuteline korrigeerima kolmest põhitoonist punast ja sinist. Caf2 ehk fluoriidist läätsed korrigeerivad ka rohelist tooni ja annavad niimoodi veelgi parema tulemuse, eriti just pika fookuskaugusega teleobjektiivide puhul. UD klaas on on CaF2 läätsest odavam kuid 2 UD läätse annavad enamvähem sama efekti mis üks CaF2 lääts. Super-UD ehk S-UD lääts annab juba peaaegu sama tulemuse mis CaF2 lääts.
EF
Canoni uus kaamera-objektiiv liidese tüüp, vahel nimetatakse ka EF-bajonetiks kuigi tehniliselt on tegu enamaga kui ainult bajonetiga. Selles süsteemis ei ole kaamera ja objektiivi vahel muid mehhaanilisi ühendusi kui see mis objektiivi kaamera küljes hoiab. Kogu teravustamine ja ava seadmine käib digitaalsete signaalide abil mis tagab kiire ja täpse töö. EF süsteem võimaldab vahetada mitmesugust infot mis omakorda avardab kaamera ja objektiivide arendusvõimalusi. Kogu süsteemi varjukülg on suutmatus toimida ilma elektrita. EF süsteemiga tulid kasutusse objektiivis paiknevad autofookuse mootorid (v.a. TS-E sari). Need võimaldavad väiksemat energiakadu jõu ülekandmisel ja täpselt objektiivile sobiva mootori valikut. Samuti kasutatakse elektromagnetilist diafragmat (EMD - electromagnetic diaphragm) mehhaanilise asemel.
I/R, Inner focusing, Rear focusing
Sisemine ja tagumine teravustamine, objektiivi välismõõdud ei muutu fookuskauguse muutumisel, töö tehakse ära objektiivi sees läätsi liigutades.
FT-M, Full-time manual focusing
Pidev käsitsi teravustamine – funktsioon mis võimaldab autofookusreziimis käsitsi teravust korrigeerida fokusseerimisreziimi muutmata. Selle süsteemi objektiividel teravustamisrõngas autofookuse töötamise ajal ei pöörle, mis võimaldab sellest pidevalt kinni hoida ja vajadusel kiiresti fookust korrigeerida. FT-M’i on kahte tüüpi – elektrooniline ja mehhaaniline. Esimesel juhul kantakse fokusseerimisrõnga pöörlemine edasi mootorile mis liigutab läätsesid, teisel juhul kantakse mehhaaniliselt fokusseerimisrõnga liikumine otse edasi läätsedele.
FP, Focus preset
Fookuse ettemääramine. Selle funktsiooniga saab salvestada mingi teravustamiskauguse ja seda hiljem momentaalselt rakendada. Kauguse salvestamise ja rakendamise vahel saab teravustada ja pildistada normaalselt.
Float, Floating System
See süsteem tähendab et teravustamisel ei liigutata ainult neid läätsi, mis on vajalikud terava kujutise saamiseks, vaid ka teisi, mille abil vähendatakse veelgi kromaatilist aberratsiooni (valguse peegeldumisel läätselt tekkivat kujutise moondumist). See vajadus tekib eriti fokusseerimisel lähidistantsile, aberratsiooni korrigeerivad läätsed ei pruugi olla ideaalse häälestusega igale distantsile, seepärast tuleb seda korrigeerida.
IS, Image Stabilizer
Canon võttis esimesena kasutusel güroskoobil põhineva pildistabiliseerimissüsteemi. See aitab saada teravat tulemust kui statiivi pole käepärast ja on vaja kasutada pisut pikemat säri kui oleks soovitav. Tehase väitel on süsteemi mõju ekvivalentne kuni 4X lühema säriaja kasutamisele.
Minolta
Circular Aperture
Tõlkes ümmargune ava. Fookusest väljas pildi osades asuvad heledamad laigud/täpid (valgusallikad) võtavad tihti diafragma kuju, seda eriti väiksemate avade puhul. Minolta kasutab 9 kumera lehega diafragmat mis on spetsiaalselt disainitud iga ava suuruse juures võimalikult ümarat „auku“ tagama. Tulemuseks on ühtlasem, loomulikumalt udune taust.
Floating Optical Design
„Ujuv“ optiline disain, kasutusel mõnede G-seeria objektiivide juures. Sarnane põhimõte Canoni „Float“ süsteemile. Teravustamisel ei liigutata läätsesid ühe grupina vaid mõned läätsede grupid liiguvad iseseisvalt tagamaks parimat teravust jakontrasti ning minimiseerimaks aberratsiooni.
Internal Focusing
Sisemine fokusseerimine, lisatud on fookuse piiraja (focus limitter), mis lubab soovitava fookuste vahemiku ette valida, kasulik omadus näit. metsas kus objektiivi ette võib sattuda objekte (oksad) mis ajavad autofookuse segadusse.
AD, Anomalous Dispersion Glass
Minolta versioon madala dispersiooniga klaasist
Aspheric Design
Minolta asfäärilised läätsed, kasutatakse lainurk objektiivide puhul esinevate moonutuste korrigeerimiseks, aga ka teiste objektiivide puhul. Võimaldab kasutada vähemat arvu läätsi ja niimoodi vähendada valgustpeegeldavaid pindu objektiivi sisemuses (2 iga läätse kohta) ja sel moel ka aberratsiooni. Samuti on tulemuseks kergemad ja kompaktsemad objektiivid.
Distance Encoding
Uute „D“ läätsede, Maxxum 7 aparaadi ja Minolta 5600 ning 3600 välkude kasutamisel võimaldab mitmesuguseid lisafunktsioone.
Integral Filters
Mõnedel Minolta teleobjektiividel on sisseehitatud filtrihoidik. Seda põhiliselt, et vältida filtri tekitatud täiendavaid peegeldusi, samuti on teleobjektiivide esimene element päris suur ja filtrid sellele kallid. Pakutakse spetsiaalseid filtreid : NORMAL (clear), Y52 (kollane), O56 (oranz), R60 (punane), 1B (skylight) and ND4X (tumendav).
Achromatic Coating
Nii nimetab Minolta oma läätsede vääristamise tehnoloogiat.
Nikon
Rear Focusing, Internal Focusing
Tagumine ja sisemine fokusseerimine. Võimaldab ehitada kiiremini fokusseerivaid, kergemaid, kompaktsemaid, konstantsete välismõõtudega objektiive.
AF-S Nikkor lens
Nikoni objektiivi tüüp kus on kasutatud „Silent Wave Motor’it“ – tagab vaikse ja kiire fokusseerimise. Sarnane USM ja HSM tehnoloogiaga.
AF DC-Nikkor lens
Spetsiaalselt portreefoto jaoks disainitud objektiivid mis võimaldavad paremini kontrollida fookusest välja jäävat ala.
Nikon Super Integrated Coating
Nikoni mitmekihiline vääristus mis parandab kontrastsust ja värviesitust ning vähendab objektiivi sisepeegeldusi.
ED glass, Extra Low Dispersion glass
Nikoni madala dispersiooniga klaas.
Aspherical Lens
Asfäärilised läätsed lainurkobjektiivide pildi korrigeerimiseks ja objektiivi elementide arvu vähendamiseks
Close-Range Correction, CRC
Tööpõhimõtteliselt sarnane Canoni ja Minolta „ujuvale“ fokusseerimisele. Teravustamisel liigutatakse mitut läätsede gruppi parima tulemuse saavutamiseks. Võimaldab minimaalset fokusseerimisdistantsi lühendada.
Tamron
XR Technology
Tamronil on valikus kaks kõrge murdumisindeksiga klaasi kasutavat objektiivi, üks neist, superzoom AF28-300F3,5-6,3 XR sai EISA 2002-2003 Aasta Objektiivi tiitli. Seni kasutab Tamron objektiivide juures ühte XR klaasist elementi esimese läätsegrupis ja on juba saavutanud 25-30% kaalu ja mõõtmete kahanemise. Tulevikus kui XR tehnoloogia areng võimaldab selle eeliseid enam kasutada, võime oodata kuni 50% väiksemaid objektiive.
LD glass
Tamroni madaladispersiooniline klaas.
AD, Anomalous Dispersion Lens
See on eriline madaladispersioonilise klaasi sort, nn. reguleeritav klaas. See võimaldab kontrollitult teatud lainepikkustega valgust rohkem murda kui teisi. Kombineerituna LD klaasist elementidega võimaldab see väga efektiivselt korrigeerida värvide erinevast murdumisest tekkivaid häireid.
Tokina
Tokina kui tootja kohta pole eriti palju informatsiooni leida, seega kui keegi teab Tokina objektiivides kasutatavate lühendite kohta tähendusi, andke teada!