Objektiividest

Allikas: Fiki

Objektiiv on kaamera 'silm' ja seetõttu on selle omadused üheks kõige tähtsamaks asjaks, mis määravad pildi kvaliteedi. Iga pildistamisolukorra jaoks on olemas sobiv objektiiv. Selleks, et edukalt pildistada, on väga tähtis aru saada sellest, kuidas objektiivid mõjutavad tehtavat pilti. Et tekiks kujutis, peab valgus läbima objektiivi. Seega -- mida parem on objektiiv, seda parem on ka foto. Kõrgeima optilise kujutise saamiseks kasutatakse endiselt klaasist läätsi. Osades fotoaparaatides(peamiselt siiski kompaktkaamerad) kasutatakse siiani ka plastmassist läätsi, aga plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea.

Mõned mõisted objektiivide teemal :

Objektiivi lahutusvõime

Objektiivi lahutusvõime on üks tähtsamaid parameetreid, sest enamikel juhtudel on vajalik, et kujutisel oleks võimalik eraldada võimalikult palju detaile. Objektiivi lahutusvõimet väljendatakse joonte arvuga kujutise ühe millimeetri kohta. Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi kvaliteedist, vaid ka valitud diafragmaarvust ja filmimaterjali omadustest. Lahutusvõime praktiliseks mõõtmiseks kasutatakse vastavaid testtabeleid. Kuigi teoreetiliselt objektiivi lahutusvõime väheneb, kui vähendame suhtelist ava, pole see praktikas aga siiski mitte nii. Asi on nimelt selles, et mistahes optilisel süsteemil on teatud optilised moonutused, mis vähendavad objektiivi eraldusvõimet. Optilised moonutused on aga vähendatavad diafragmeerimise abil. Nii ongi tänased objektiivid konstrueeritud nii, et maksimaalne lahutusvõime saavutatakse mitte täisava, vaid mingi keskmise avaarvu, tavaliselt 8, 11 või 16 puhul. Seega kui soovite saada maksimaalset teravust, on kasulik uurida fotoajakirju, kust on võimalik leida objektiivide teste ja saada teada oma objektiivi omadusi.

Objektiivide optilised moonutused

Objektiivikonstruktsioonidel esinevad erinevad optilised moonutused, mis vähendavad kujutise teravust või rikuvad selle geomeetriat. Sfäärilise aberratsiooni, kromaatilise aberratsiooni, distorsiooni, anastigmatismi ja muude probleemide käsitlemine väljub selle õpetuse raamidest ja juhul kui see kellelegi huvi pakub, siis sellekohast kirjandust on raamatukogudes virnadena. Praktilisusest lähtudes tasuks objektiivi valikul pöörata tähelepanu näiteks sellele, et lainurkobjektiiv ei tumendaks kaadrinurki ega kõverdaks sirgjooni. Kõikide objektiivide, eelkõige aga teleobjektiivide puhul, on tähtis et kujutise kontrastsus oleks piisav. Loomulikult on parimad need objektiivid, mille kujutis on terav nii pildivälja keskel kui kaadri äärtes ja nurkadeski. Tänapäeval toodetavatel objektiividel on optilised moonutused viidud minimaalseks, nii, et paljudel juhtudel on raske erinevusi hoomata. Siiski võib odavamate toodete kasutamisel tõdeda, et parimat kvaliteedi hindamise vahendit kui raha pole veel leiutatud. Seega, kui tegemist pole kunstiliste kavatsustega tuleks just objektiivi valikule pöörata suurt tähelepanu ja kalli kaamera ostjale saab nii teoreetiliselt kui praktiliselt soovitada vaid originaalobjektiivide kasutamist.

Objektiivide vääristamine

Vaadates objektiivi teatud nurga all, märkate kas sinakat või kollakat värvitooni, mida aga otse läbi objektiivi vaadates ei märka. Tegemist on vääristus-, ehk interferentskilega. Klaasi ja õhu kokkupuutepinnal hajub kuni viis protsenti objektiivi läbivast valgusest. Mitmekomponendiliste objektiivide puhul, mille üleminekupindade arv on suur, võib valgusekadu ulatuda mitmekümne protsendini. Objektiivi pindade katmisel mitmekihilise vääristuskilega vähenevad valguskaod märgatavalt. Samuti võib hästi vääristatud objektiividega pildistada nii, et valgusallikas kaadrisse jääb, sest tekkivad sisepeegeldused on nõrgad ja ei halvenda kujutise kvaliteeti.