Objektiivi puhastamine
Allikas: Fiki
Et vältida kalli objektiivi kriimustamist, on üsna hea mõte objektiivile ette osta kas korralik UV filter või täiesti neutraalne valgust ja optilist kujutist mitte halvendav filter. See kaitseb objektiivi juhuslike kriimustuste eest ning määrdumise korral on lihtsam/ohutum puhastada seda filtrit kui objektiivi. Tõsisema kriimustuse puhul on odavam osta uus filter kui uus objektiiv või asendada viga saanud objektiivi lääts.
Aegajalt aga tuleb ette olukordi, kus optika vaatamata hoolikale ümberkäimisele ikkagi määrdub ja tuleb ette võtta üks korralik puhastamine. Optika on tundlik kõikvõimalike kriimustuste suhtes ja seetõttu peab puhastama väga ettevaatlikult. Alguses peaks klaasilt eemaldama võimalikud liivaterad/tolmu. Selleks sobib spetsiaalne pehme karvaga pintsel või suruõhk (sellega peab täispudeli juures ettevaatlik olema, kaldenurga all võib ta vedelat lõga pritsida). Suruõhu tekitamiseks kasutatakse ka veel sellist pirnikujulist kummisbalooni, mida pigistades tekib õhujuga. Kõige ohutum neist on vast hästi pehme karvaga puhastuspintsel.
Objektiivi puhastamiseks on soovitav kasutada spetsiaalset mikrokiust valmistatud lappi (saadaval hästivarustatud fotopoodides või optikaärides) või spetsiaalset puhastuspaberit ning vastavat puhastusvedelikku. Mõned vanemad/kogenumad fotograafid soovitavad kasutada vedeliku asemel hoopis (ja ainult) hingeõhku (seda siis klaasile hingates, et tekiks aurukiht ja ettevaatlikult lapiga üle hõõruda). Spetsiaalvedeliku kasuks võiks siis otsustada, kui objektiiv mingi raskema mustusega koos, mida hingeaur ei lahusta. Vedelikku ei tohiks otse objektiivi peale valada, kuna nii tehes võib vedelik objektiivi sisse - puhastatava läätse taha valguda ning selle eemaldamine on sealt suhteliselt raske kui mitte võimatu. Puhastamiseks tuleks paar tilka esmalt lapile/puhastuspaberi peale valada ja ringikujuliste liigutustega keskelt serva poole liikudes objektiivi puhastama asuda. Samuti peaks puhastuslappi aeg-ajalt pesema (tavalise seebiga), sest isegi natuke higisemad käed määrivad selle lapi kiiresti ära ja see omakorda jätab objektiivile kerged triibud-jäljed. Objektiivi ei maksaks väga tugevasti ka hõõruda, kuna osadel objektiividel on vääristuskiht ka välimisel läätsel, on seda imeõhukest kihti üsna kerge kriimustada. Pealegi pole objetiivi välise läätse puhtus nii oluline kui filmi lähedal oleva läätse puhtus. Kui objektiivi esimene lääts on natukene määrdunud, ei vähenda see niipalju pildi kvaliteeti kui samapalju mustust objektiivi filmipoolsemal läätsel.
Fotoaparaadil erinevaid objektiive vahetades võib juhtuda, et ka fotoaparaadi keres olev kamber määrdub (tolm, karvad, purukesed jne.) Põhiline, mis seal mustaks võib saada, on peegel ise. Kui peeglil on mõned liivaterad või muu minema puhutav praht, võib seda mõninga ettevaatusega ka ise puhastada kasutades kas suruõhu balooni, pintslit või kummibalooni. Kindlasti ei tohiks seda aga vatitupsukeste, kemikaalide või muu taolisega puhastama asuda - see võib halvimal juhul lõppeda fotoaparaadi vahetusega. Kui kambris asuva peegli peal on rohkem mustust kui suruõhk suudab minema ajada, on mõttekas viia fotoaparaat mõne spetsialisti kätte, kes seda siis tõsisemalt puhastaks. Peegli all on palju erinevaid andureid (liigne mustus võib neid segadusse ajada) ja selle oskamatu puhastamine võib peegli (ja/või andurid) jäädavalt rikkuda. Kui mustus on aga mattklaasi peale tekkinud, siis selle puhastamise võiks ka spetsialisti hoolde usaldada. Mingil juhul ei tasu seda ise hooldama asuda, pealegi ei jää ei mattklaasil ega ka peeglil olev mustus reaalselt tehtava pildi peale, ainult pildistaja näeb seda siis kui läbi pildiotsija vaatab.