Kuidas valida objektiivi
Allikas: Fiki
Milline siis ikkagi on korralik objektiiv?
Korralik objektiiv teeb eelkõige korralikku pilti, st. tal on minimaalsed värvi- ja geomeeriamoonutused, kujutis on terav ja kontrastne ning objektiiv ei tekita sisemisi peegeldusi. Pildi nurkade vinjeteerumine täiesti lahtise avaga iseenesest ei olegi teab mis suur patt kui jutt käib lainurkobjektiividest (paljud lainurkzoomid, seda eriti laiemas otsas). Lainurkobjektiivi kasutatakse harva täiesti lahtise avaga. Teleobjektiivi puhul on lugu teine, seda kasutatakse enamasti lahtise avaga, seega on vinjeteerumine just siin probleemiks.
Korralik objektiiv on mehaaniliselt hea konstruktsiooniga, ta ei tohiks käes logiseda, fookuse ja zoomi reguleerimine peab olema sujuv ja mõlemad rõngad peaks sinna jääma kuhu nad keerati (osa zoome on ka edasi-tagasi nihutatavad, mitte keeratavad). Objektiivi esiosa ei tohiks fookuse reguleerimisel ringi käia, see teeb filtrite kasutamise tülikaks. Objektiivil peaks olema vähemalt kauguse skaala (eriti oluline lainuga puhul) ja soovitavalt ka teravussügavuse skaala (lainurga puhul peaks see küll seadusega kohustuslikuks tehtama). Viimane on kahjuks uuematel objektiividel harvaesinev nähtus. Canoni 50mm f/1.8 objektiivil, mis on muidu hea pildikvaliteediga ja odav, puuduvad näiteks mõlemad skaalad.
Automaatse ja käsitsifookuse vahel lülitamine peaks olema võimalik ilma küüsi murdmata ja suurt füüsilist jõudu rakendamata. Veelgi parem kui autofookust saab ilma midagi lülitamata käsitsi üle keerata (Canoni puhul USM, Sigmal HSM mootoritega näiteks). Asjalik ost oleks näiteks üks korralik 28-80 f/2.8 zoom - hinnad algavad 8000 krooni kandist. Hiljem saab seda täiendada lainurkzoomiga ja/või näiteks 70-200 kandist zoomiga.
Objektiivi ehk hellitavalt "Toru" valikut tehes on alguses mõttekas natuke internetiavarustes ringi käia ja fotoalaste online ajakirjade ja veebilehtede sisu lugeda. Üsna mitmetes kohtades on erinevaid objektiivide teste tehtud, kus erinevad objektiivid on proffesionaalide/vähem proffesioonaalide poolt hinnatud ja pingeritta sätitud. Konkereetseid linke ei oska anda, aga "kohad" kus otsida võib on http://photodo.com(seal küll uusi torusid vist pole), peamisena http://www.photozone.de ja viimases järjekorras ja madalaima kaaluga http://www.photographyreview.com. Ka fotoajakirjad teevad regulaarselt objektiivide teste. Meil on põhiliselt kättesaadavad Practical Photography ja saksakeelne Colorfoto. Juhul kui viitsid/oskad Internetist otsida, peaks sul mingigi ettekujutus juba vajaminevast objektiivist tekkima ja olles eelnevalt hinnasuurusjärkudega kursis (ehk mis mahuvad sinu rahakotist väljuva summaga samasse hinnaklassi), tuleks sealt välja noppida torud, mida arvad oma jaoks piisavalt headeks, ning siis peaks konkreetselt juba meie kohalikke fotovarustust pakkuvate kauplustega tutvuma minema!
Kõigepealt vaata ta niisama üle, et kuidas füüsilise ehitusega ning kangide ja rõngaste liigumisega lood on. Siis proovi oma aparaadi ette ja vaata kuidas ta koos aparaadiga kätte istub, kuidas pilt läbi viewfinderi vaadates on, proovi kuidas autofookus töötab, suunates objektiivi erinevatele objektidele ja pindadele. Korralikult töötav autofookus peaks olema võimalikult kiire, vaikne ja kindlalt lukustuv (st. ei logistaks edasi-tagasi enne kui paigale jääb, seda tegevust kutsutakse 'focus hunting'). Kõige olulisemat objektiivi omadust - optika kvaliteeti - on paraku kõige raskem kontrollida. Kindlasti ei saa mingit adekvaatset hinnangut anda poes tehtud paari plaksu alusel, mis on piimapoe laboris paberile lastud trükkida. Sedasorti asju tuleks ikka võimalikult peeneteralisel slaidifilmil teha ja tulemusi luubi all võrrelda. Hädapäraseks testobjektiks sobib seinale pandud ajaleht, sellega saab vähemalt kindlaks teha, kuidas kaadri nurkades teravus on ja kui palju objektiiv vinjetib. Sobivalt valitud kadreeringuga saab ka geomeertilisi moonutusi laias laastus hinnata. Testpildid tuleb loomulikult teha korralikult statiivile kinnitatud kaameraga ja kaugpäästikuga, et ise neid uduseks ei väristaks. Testpilte tehes märgi hoolikalt üles millise objektiivi ja millise fookuskauguse/avaga sa selle või teise pildi tegid. Põhimõtteliselt saad asjast ettekujutuse tehes objektiivi zoomiulatuse kummaski otsas ja keskel erinevate avadega pildid. Alusta täiesti lahtisest ja keera paari stopi kaupa ava koomale kuni kõige väiksemani. Üldreeglina muide saab igast objektiivist selle poolt pakutava parima tulemuse f/8 ava kandis. Selline test annab ettekujutuse pildi kontrastsusest ja teravusest ja pisut ka värvimoonutusest (kui ikka mustadel tähtedel on lillad servad siis moonutab). Kui pildistad mitmevärvilist asja, saad ettekujutuse ka üldisest värviülekandest ja toonimuutustest. Üks asi, mida see test ei näita, on 'bokeh' - see kuidas objektiiv näitab fookuse alast väljas olevaid objekte. Heal objektiivil on fookusest väljas olev hele täpp ilusasti hajuvate servadega ümmargune plärakas ja fookusest väljas olev sirge pulk on hajuvate servadega triip. Tee sellistest asjadest ka paar pilti - vali taust kus on sobivad jubinad kontrastselt olemas, keera fookus võimalikult objektiivile lähedal ja taustast kaugel olevale objektile ja tee pilt hästi lahtise avaga, et teravussügavust oleks minimaalselt.
Sellised isetehtud katsetused ei ole muidugi samaväärsed soovitud objektiivi pikemat aega kasutanud inimese kogemustega - viimased on alati palju rohkem väärt. Kui kedagi sellist ei leia siis katsu vähemalt objektiiv paariks päeva enda kätte proovida saada ja tee sellega usinasti pilte erinevates situatsioonides, erinevates objektidest et saada võimalikult hea ettekujutus asja üldisest kasutatavusest.